Metsa seenele... meie lähme lastega!

Pühapäeval 1. oktoobril käisime seenel. Even, Enno, Erki, Ave ja Üllaris. Eks kõndida sai suhteliselt palju, sellepärast et paremad seenekohad on ikka sellistes kohtades kus inimesi vähem liikumas. Even küll tüdines ära ämbri kandmisest aga mis siis sellest. Oli tubli ja vedas lõpuni. Kõige parem seente leidja oli Erki. Ise seenelistest kõige noorem ja pisem, aga kõige tragim. Avel aga puudusid üldse seenelkäimise kogemused, rääkimata seente tundmisest.
Seeneloleku ajal müristas vahepeal ja lõi välku. Mida kõike Even selle müristamise ja välguga teha lubas.... , no aga sellest siin ei kirjuta. Saime kõik parasjaguvihmast märjaks ka. Igatahes tuju see küll kellelgi ei rikkunud.
Kõige raskem asi, seente puhastamine algas kodus. Hea et appi tulid Raivo, Rait ja Kenno. Olid puhastamas kõik kes seenel käisid peale Ave, kes selleks ajaks leidis omale meelepärasemat tegevust. Meil oli ju ligikaudu viis liitrit kuuseriisikaid ning umbes samapalju võiseeni. Muid seeni me ei korjanud. Kuuseriisikad said õhtuks marinaadi peale ja võiseened jäid järgmist päeva ootama.
Loodame, et soojad sügisilmad püsivad ning seenelkäiku saab veel korrata!



Loo pani lühidalt kirja seenelistegrupi kuues liige.